1
Avaleht   Ajalugu   Uudised   Pildigalerii   Lingid   Kontakt   

Uudised / Teated

Lehed: << < 1 2 3 4 [5] 6 7 > >>

Oleviste Hoolekandest sai sõnum Heade mõtete linna jaoks

4. jaanuari hommikul toimunud Tartu palvushommikusöögi peakõnelejaks oli Oleviste Hoolekande poolt kodutute heaks tehtava töö eestvedaja Riina Vändre. Heade mõtete linnas traditsiooniliselt jõuluaega lõpetav ja uue aasta tööde algust tähistav palvushommikusöök tõi tänavu kokku ligi poolsada linnavalitsuse ja -volikogu liiget, kõrgkoolide juhti, vaimulikku, samuti Tartu linna ja maakonna ning teiste Lõuna-Eesti omavalitsuste esindajaid. Riina Vändre rääkis palvushommikusöögil osalenutele eeskujude tähendusest omaenda eluloo ja Eesti ajaloo jaoks olulistes muudatustes. Nii tõi ta esile Oleviste koguduse ja selle liikmete poolt pealinna kodutute heaks tehtud heategevusliku töö mõju oma elule, usulisele pöördumisele ja arengule, väärtuste muutumisele, tänasele heategevuslikule missioonile pühendumisele. Kaitseministri meedianõunikuna töötav Vändre rõhutas oma kõnes nii Kristuse kui eesti vabadussõdalaste ennastohverdava surma tähendust vabaduse toomiseks inimeste ellu. 

Linnapea Urmas Kruuse avaldas Vändrele tänu ja tunnustust nii tema kõne kui heategevusliku töö eest. Samas rääkis 1. jaanuari varahommikul neljandat korda isaks saanud linnapea ennastohverdava elu tähenduslikkusest, olgu emade või kaitseväelaste näitel. Tartu koguduste vaimulikud teenisid palvushommikusöögil kaasa eestpalves, musitseerisid Tartu Salemi koguduse noored Rasmus Rajando ning Jakob Remmel.
Jumala- ja inimriigi juhtide ühispalve Eesti palvushommikusöögil keskendus kriise ületavale lootusele
 
16. detsembri hommikul Tallinnas Solarise keskuses aset leidnud Eesti palvushommikusöök tõi kokku ligi sadakond Jumala ja Eesti riigi juhti. Riigikogu liikme Tõnis Kõivu poolt juhatatud pooleteisetunnisesse hommikuprogrammi mahtusid ühelt poolt erinevate erakondade esindajate sõnavõtud, teisalt Eesti Evangeelse Alliansi palvushommikusöögi toimkonna juhi pastor Miguel Zayase eestikeelne kõne teemal "Leides lootust kriisiajal". Kristlikku muusikat esitasid Piret ja Tõnu Laikre.  Erinevate kirikute ja koguduste juhtide ühises palves avaliku elu tegelastega paluti nii oma maa kui ka rahva ja poliitikute eest.
 
Lõppeva aasta Eesti palvushommikusöök oli arvult kaheksas. Ürituse eesmärk on arendada dialoogi kogu Eestit puudutavates küsimustes, nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond. Palvushommikusöök on rahvusvaheline üritus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis. Eestis on üritus kasvanud välja pealinnas aset leidvast kogunemisest üheksasse maakonda. Eesti palvushommikusöögid leiavad aset tegevtoimkonna ja poliitikute sidusas koostöös Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukoguga.
 
Meego Remmel
 

Pressiteade

10.12.09

Kolmapäeval, 16. detsembril toimub Solarise keskuses Eesti palvushommikusöök teemal "Leides lootust kriisiajal".

Palvushommikusöök toob kokku mitmeid Eesti poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Tänavuse palvushommikusöögi juht ja auesimees on riigikogu liige Tõnis Kõiv.

„Palvushommikusöögi teemaks sel aastal on "Leides lootust kriisiajal",” ütles palvushommikusöögi juht Tõnis Kõiv. "Kui saksa kirjanikult Goethelt küsiti kunagisel riigile raskel ajal, kuidas on rahvas oma eluga rahul, vastanud suur kirjanik, et rahvas loodab palju. Lootus paremale tulevikule aitab meil vastu pidada ja rasked ajad üle elada,” kinnitas Kõiv.

Hommikuse koosviibimise peakõneleja on Eesti palvushommikusöögi traditsiooni üks algatajatest, pastor Miguel Zayas. Muusikat teevad Piret ja Tõnu Laikre, kelle kirjutatud laul „Tallinn“ võitis uudisloomingu konkursi „Tallinna laul 2009“.

Eesti palvushommikusöök toimub sel aastal kaheksandat korda. Ürituse eesmärk on luua ja arendada dialoogi kogu Eestit puudutavates küsimustes, nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Eestis on sellest välja kasvanud kokkusaamised lisaks pealinnas toimuvale üheksas maakonnas.

Eesti palvushommikusöök sünnib Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös tegevtoimkonnaga, mida juhivad pastor Miguel Zayas, vaimulik ja eetik Meego Remmel ning misjonär Triin Rait.

 

Triin Rait

triin.rait@palvus.ee

+372 56220075

Emadepäeva järel leidsid aset palvushommikusöögid Viljandis ja Tõrvas

Emadepäeva järgsel esmaspäeval, 11.mail leidsid aset palvushommikusöögid Viljandis ja Tõrvas. Eesti Evangeelse Alliansi palvushommikusöökide toimkonna liige pastor Meego Remmel kinnitas, et sarnased sündmused kannavad mitte niivõrd kalendaarset, näiteks emadepäevast lähtuvat tähendust, vaid erinevaid avalikku elu ja ühiskonda mõjutavaid gruppe, näiteks poliitikuid ja ärimehi, haridus- ja kirikuelu juhte ühe laua ümber toovat tähendust. Viljandi palvushommikusöögil, mida juhatas praost Marko Tiitus ja avapalve pidas pastor Aamo Remmel, kõneles emaksolemise riskidest koolitaja Einike Pilli ning musitseerisid Piret ja Tõnu Laikre. Valgamaa palvushommikusöögil, mida juhatas Tõrva linnapea Agu Kabrits ning pidas avapalve pastor Enn Palmik, rääkis naiste tervise teemal naistearst Maie Pastik ning pidas peakõne professor Tõnu Lehtsaar, samas laulis 'Laululahingu' võitjakoor, Tõrva laulustuudio neidudekoor. Mõlemal palvushommikusöögil, nagu tavaks, palvetasid erinevate koguduste ja konfessioonide vaimulikud Eesti maa ja rahva ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eest. Kui Viljandi palvushommikusöök leidis aset juba järjest mitmendat aastat, siis Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnul loodab ka Valgamaa muuta palvushommikusöögi maakondlikuks traditsiooniks.

Raadio 7

ELITSA VUCHEVA
Eestlased on maailmas kõige vähem religioossed

Viis Euroopa Liidu riiki on esikümne hulgas maailma kõige vähem religioossete maade nimekirjas, kus Eesti on esimene, näitab uus küsitlus.

Nädala alguses avaldatud Gallupi tulemused näitavad, et vaid 14 protsenti eestlastest vastasid jaatavalt küsimusele: "Kas religioonil on tähtis osa sinu igapäevases elus?"

Eestile järgnevad Põhjamaad Rootsi ja Taani, kus 17 ja 18 protsenti vastasid jaatavalt samale küsimusele.  T¨ehhi on 21 protsendiga viiendal kohal, järgnedes Norrale (20%), Prantsusmaa on üheksas, sealsetest elanikest tunnistab vaid veerand, et religioonil on oluline koht nende elus.

Suurbritannia, Soome, Holland, Leedu, Läti ja Bulgaaria on samuti riikide hulgas mille elanikud ei pea religiooni rolli oma igapäeva elus oluliseks.

Vastandina kerkivad esile Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka, mis on ELi kõige religioossemad liikmesmaad.

Siiski ei jõua ükski ELi maa maailma religioossemate riikide esikümnesse, mida juhib Egiptus - kus kõik vastasid küsimusele jaatavalt, Bangladesh ja Sri Lanka (99%).

Mitmed Aafrika riigid, nende seas Kongo, Malawi ja Senegal, samuti Indoneesia ja Araabia Ühendemiraadid on samuti nimekirjas.

Gallupi analüütikute Steve Crabtree ja Brett Pehlami sõnul võib küsitluse tulemusi selgitada tõsiasjaga, et "rahvastiku religioossus on tugevalt seotud riigi keskmise elatustasemega."

Riikides, mida "tavaliselt nähakse osana arenenud maadest" kuskil 38 protsenti arvavad, et religioonil on tähtis osa nende elus, samas kui "8 riiki 11st, kus peaaegu kõik elanikud (vähemalt 98%) vastasid küsimusele jaatavalt on "vaesemad rahvad Saharast lõunasse jäävast Aafrikast ja Aasiast."

Ameerika Ühendriigid, kus kaks kolmandikku küsitletuist andsid jaatava vastuse on "rikka maailma" kõige religioossem maa, osariikidest Mississippi kõige pühendunum (85%) ja Vermont kõige vähem (42%).

Küsitlus viidi läbi 143 riigis ning keskmiseks tulemuseks saadi kaheksa inimest 10 ütlesid, et religioonil on tähtis osa nende elus.

Allikas: http://euobserver.com/9/27587

Lehed: << < 1 2 3 4 [5] 6 7 > >>

RSS 2.0
Avaleht   Ajalugu   Uudised   Pildigalerii   Lingid   Kontakt   


+ | SiteX engine & design by InArmonia