1
Avaleht   Ajalugu   Uudised   Pildigalerii   Lingid   Kontakt   

Uudised / Teated

Lehed: [1] 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 > >>

Auväärsed palvushommikul osalejad, armsad õed ja vennad!

Advendi eel tabas mind üllatus: Aastaid oikumeenilise žürii liikmena PÖFFi põhiprogrammi filme hinnates olen olnud hämmastunud neis valitsevast masendusest. Nende põhjal võinuks järeldada, et maailm oma ülekohtu ja kannatustega on tõesti üks lootusetu hädaorg. Tänavu aga, kui pandeemia murrab maailma, leidis meie žürii enamikes filmides ideaale, lohutust ja lootust. 
 
Meie eelistuse pälvinud hispaania film „Armugan“ rääkis inimvaimu tugevusest ka siis, kui keha on kõlbmatu, ning armastuse vajadusest ja elu pühadusest ka surma palge ees. Teiseks jäänud Juhani Kaurinkoski linateos „Öö annab armu“, mis on loodud just ajendatuna koroonaepideemiast, kõneleb aga lepituse, meeleparanduse ja uue alguse võimalikkuset kasvõi üleöö.   
 
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Niisiis -  hea sõnum on võimalik! Kindlasti ka nüüd, kus jõulud näivad seadvat meid otsekui kahe halva valiku ette – kas vaiksed ja  rõõmutud pühad või aina laienev haiguspuhang. Olgem tänulikud neile, kes selles keerulises olukorras oma parima annavad, et oleksime hoitud nii ihu kui hinge poolest! Kas võiks just koroona-jõuludest saada tõeliselt lootust andev ja julgustav kogemus kogu rahvale?
 
Teame Martin Lutheri armastatud jõululaulu, mis algab ingli sõnadega „Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt!“  
 
Milliseid häid sõnumeid saab tulla ülevalt? Lausa taevast? Taevas võib olla ka ähvardav, sealt võib sähvida välku, sadada rahet, vahel isegi pomme. Samas on inimkond läbi ajaloo ihaldanud kõrgustesse, püüelnud taeva poole, ehitanud püramiide, lennumasinaid ja kosmosejaamu. Küllap enamik meist on lapsena roninud kasvõi puulatva, et kiigata kaugemale. 
 
Kõrgus on midagi, mis laseb allpool olevat näha uues perspektiivis, tajuda teisi tähendusi, leida teed, mis viib sihile. Täna ei sõida isegi taksod enam ilma GPS-ita. Aastate eest läks mulle tõsiselt hinge kuuastronaut James Irwini mõte, et Jeesus, kes kõndis Maa peal, väärib palju enam tähelepanu kui inimene, kes kõndis Kuu peal. Jõululaps Jeesus aitab meil näha iseennast ja maailma Jumala pilguga! Asjata ei öelda Johannese evangeeliumis Jeesuse sünni kohta, et „valgus paistab pimeduses“. 
 
Mis meile selles valguses avaneb? Esmalt kõiksuse, igaviku ja pühaduse mõõde, mis meie elu ümbritseb, seda puudutab ja sellele tähenduse annab. Asjata pole jõuluöö teiseks nimetuseks „püha öö“.  Selles mõõtkavas osutuvad meie tänased mured, poliitilised vastuolud, ihulikud ja hingelised raskused kui mitte kõrvaliseks, siis ometi mööduvaks ja ületatavaks. On midagi palju olulisemat, mida me ei tohi käest lasta – see, kas leiame ja säilitame oma inimliku palge ning väärime kohta ka selles, mida Piibel nimetab taevariigiks? 
 
Teiseks märkame sügavaid hingelisi seoseid, osadust inimeste vahel, kokkukuuluvust üksteisega. On ju jõulud perepühad, mil seame silme ette püha perekonna lapsukesega sõimes, loomad laudas, karjased väljal ning kõik inimesed, kellest Jumalal on heameel. 
Oleme rahvana ja inimkonnana üks pere, vennad ja õed. Pühakiri kutsub meid kandma üksteise koormat, sest nõnda täidame Kristuse käsku! Eesti Kirikute Nõukogu tänavuse aasta juhtmõte „Armastame loodut“ tähendab ju otseselt hoolitsust meid ümbritseva eest, sealhulgas ligemise eest, keda Jeesus käsib armastada nagu iseennast.  
 
Kolmandana ning kõige tähtsamana, avaneb meile Kristuse sünnis Jumala enda armastus ja halastus kui elu alus ja allikas! See tähendab, et keegi pole väärtusetu, keegi pole unustatud. Armastus, lepitus ja lunastus on palju enamat kui hädapärane suhtekorraldus - see on inimeseksoleku suurim siht, lausa kosmiline printsiip. Hästi on seda väljendanud matemaatik John Nach  oma Nobeli preemia vastuvõtmise kõnes. Tsiteerin:
 
„Olen uskunud numbreid ja otsinud põhjusi, nüüd, oma karjääri lõpul, olen teinud kõige olulisema avastuse. Ainult armastuse müstilistes võrrandites võib leida loogikat ja põhjust.“  Teisisõnu: ainult armastus kingib elu, usu ja lootuse! Selles seisnebki evangeelium!
 
Kas saab olla paremat ja ülevamat sõnumit! Kandku see meid ka sel raskel ja keerulisel ajal. Hoolides üksteise tervisest ja hoides distantsi, püüdkem siiski teha nii, et keegi ei tunneks end neil jõuludel üksiku ja hüljatuna. On ju Kristus tulnud igaühe jaoks. Olgem tema käteks ja jalgadeks, silmadeks, kõrvadeks ja suuks, et jõulurõõm jõuaks võimalikult paljudeni! Armastus ulatub ka üle kauguste – kasvõi üksteise eest palvetades. Tehkem seda meiegi.

See oli riigikogu palvushommikusöögi grupi liikmete ja Eesti palvushommikusöögi toimkonna ühine otsus, et rasketel aegadel on just eriti vaja lootust ja tuge ja osadust.

Hommikune koosteenimine oli pühendatud lootusele, mitte lootusetusele. Jumal on on kõik need aastad meid kandnud, sellel aastal saame samuti Tema peale loota. Ikka lootuses, et veebivahendusel jõuame kõigi osaleda soovijateni ning meil oli abiks ka viipekeele tõlk.

Advendiaja traditsioonilisel Eesti palvushommikul jagasid omi mõtteid viie parlamendi fraktsiooni esindajad, riigikogu liikmed: Annely Akkermann, Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt, Natalia Malleus ja Priit Sibul.

Palvushommiku peakõneleja oli Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder. Avapalve pidas Eesti palvushommikusöögi toimkonna esindaja, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel.

Palvushommik on järelvaadatav Eesti palvushommikusöögi sotsiaalmeedia lehel Facebookis

 

Kaheksateistkümne aasta jooksul Eestis toimunud Eesti palvushommikusöök toimub 16. detsembril 2020. aastal veebiülekandena

„Sel aastal on kõik teisiti, ka meie palvushommikusöögist on saanud palvushommik,“ ütles riigikogu palvushommikusöögi grupi juht, riigikogu liige Helmen Kütt. „Loodame, et järgmisel aastal võime koguneda juba meie tavapärasel viisil. Kõik me ootame vaktsiini ja kurja viiruse taandumist, sest siis läheb elu tagasi kokkusaamiste ja kohtumiste juurde, mis just pühade ajal meile nii oluline on. Sellepärast, et hoida inimesi ja tagada turvalisus, on Eesti palvushommik sel korral toimumas veebi vahendusel.“

„Lõppev aasta on kujunenud ootamatult raskeks nii Eestimaa kui kogu maailma elus. Pühakiri kinnitab aga, et „me oleme päästetud lootuses”. Võime ka käesoleva aasta palvushommikul keskenduda lootusele, mitte lootusetusele," sõnas tänavuse palvushommiku peakõneleja Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder.

Advendiaja traditsioonilisel Eesti palvushommikul jagavad omi mõtteid viie parlamendi fraktsiooni esindajad, riigikogu liikmed: Annely Akkermann, Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt, Natalia Malleus ja Priit Sibul.

Eesti palvushommikusööki korraldavad koostöös Eesti Evangeelne Allianss ja Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti palvushommikusöögi toimkond: Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel, Eesti palvushommikusöögi toimkonna koordinaator Triin Rait.

Eesti palvushommik toimub 16. detsembril 2020 kell 8.30-9.30 veebiaadressil ... Koosviibimisel on viipekeelne tõlge.

Mis keeles räägib Jumal?

Lugupeetud Eesti ja eesti keele sõbrad.

2019. aastal tähistame eesti keelele riigikeele staatuse andmise sajandat aastapäeva, seega on tänagi paslik rääkida keelest. Kuna meie palvushommikusöök on kristlik üritus, küsime kõigepealt, mis keeles räägib Jumal. Ja loomulikult huvitab meid see, kas ta räägib eesti keelt.

Selles, et ta räägib, veendume kohe, kui avame Piibli esimese lehekülje ja loeme: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!”“

Ning ilmselgelt oskab ta ka kirjutada. Teise Moosese raamatu 31. peatüki 18. salm ütleb: Ja kui ta oli lõpetanud kõneluse Moosesega Siinai mäel, siis ta andis temale kaks tunnistuslauda, kivilauda, mille peale oli Jumala sõrmega kirjutatud.“

Jumala poolt kirjutatud tekstiks võib pidada ka Taanieli raamatu 5. peatükis seinale ilmunud salapärast kirja.

Nagu me näeme, Jumal räägib ja kirjutab. Mis keeles ta seda teeb?

Vana Testamendi keelest lähtudes võiks öelda, et peamiselt heebrea keeles, Uue Testamendi keele järgi kreeka keeles. Keskaja kirikutraditsiooni kohaselt rääkis Jumal ladina keelt.

Euroopa ajaloost leiame vihjeid selle kohta, et Jumal mõistab ka hispaania keelt.

Legend räägib, et 16. sajandil valitsenud Saksa-Rooma keiser Karl V, kes teatavasti oli ka Hispaania kuningas Carlos I, on öelnud, et ta räägib Jumalaga hispaania keeles.

Teiste keelte kohta ütles ta nii: naistega räägin ma itaalia keelt (itaalia keelt peeti armastuse keeleks), meestega prantsuse keelt (prantsuse keel oli sel ajal diplomaatia keel) ja oma hobusega saksa keelt. Viimane ei tähendanud sugugi saksa keele alavääristamist, saksa keel oli impeeriumi keel ning hobused kujutasid endast jõudu ja vallutusi.

Reformatsioon tõi kaasa paradigmamuutuse ning Jumal hakkas rääkima väga paljudes erinevate rahvaste keeltes. Iga piiblitõlge andis Jumalale juurde ühe keele.

Viimastel andmetel on tervikpiibel tõlgitud 674 keelde, vähemalt üks piibli osa on tõlgitud koguni 3324 keelde.

Aga kas need on ikka need keeled, milles Jumal räägib? Ja mis saab nendest rahvastest, kelle keelde Jumala Sõna pole tõlgitud. Maailmas on umbes 7000 keelt ja vaid 674 keeles on olemas tervikpiibel. Kas Jumal siis teistega ei räägigi?

Vastuse saamiseks pöördume apostel Pauluse poole, keda võib pidada kahe tuhande aasta taguseks ja praegugi tuntuimaks kristlikuks influentseriks ehk suunamudijaks, kelle postitusi on lugenud ja neid järginud miljardid inimesed üle terve maailma sadades erinevates keeltes.

Oma postituses roomlastele annab ta mõista, et Jumal ei ole piiratud inimkeelte, veel vähem piibli tõlgetega.

Rooma kirja teises peatükis kirjutab Paulus: Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.“

Nii on siis üks keel, milles Jumal räägib, inimese südametunnistus. See on aga keel, mida iga inimene mõistab ka ilma sõnadeta. Nagu armastustki, millest Paulus palju räägib.

Iiobi raamatu 33. peatükis on öeldud, mismoodi Jumal räägib. „Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.“ Edasi on küll öeldud, et Jumal räägib unenäos, kuid seda see salm ei tähenda. On öeldud, et ta räägib ühel ja teisel viisil.

Mõne viisi, kuidas Jumal räägib, on esile toonud teadlased.

Keegi võib nüüd üllatunult küsida, et mis on teadusel Jumalaga pistmist. Ma ei hakka seda pikalt seletama, piisab Albert Einsteini ütlusest: „Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime“, („The World Treasury of Physics, Astronomy and Mathematics“, Little, Brown & Company, Boston 1991, lk 832).

16.-17. sajandi Itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei on öelnud, et Jumal on kirjutanud universumi raamatu matemaatika keeles.

Ta ütleb nii: Universumi raamatut „saab mõista alles siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta ekseldakse kui pimedas labürindis.“

Seda arvamust on toetanud ka Sir Isaac Newton, kes nägi universumit kui matemaatilist süsteemi. Matemaatika vastu hakkas ta huvi tundma juba lapsena. Ja seda kahel põhjusel.

Kuna Isaac puutus koolis kokku kiusamisega, otsustas ta, et saab oma kiusajast targemaks.

Teine põhjus oli aga see, et ta tundis, et talle on kõrgemalt poolt antud tähtis ülesanne – selgitada välja, kuidas universum toimib. Oma suurteose „Loodusfilosoofia matemaatilised alused“ („The Principia: Mathematical Principles of Natural Philosophy“, lk 440) kokkuvõttes ütleb ta, nii: ”See ülikaunis Päikese, planeetide ja komeetide süsteem võis tekkida vaid intelligentse ja vägeva Olendi nõul ja määramisel.”

21. sajandi Rootsi-Ameerika füüsikateoreetik Max Tegmark on aga oma raamatus „Meie matemaatiline universum“ („Our Mathematical Universe“, lk 321) öelnud, et meie universum võibki olla puhtalt matemaatiline struktuur ning seda suudab mõista vaid lõpmatult tark matemaatik.

Tuntud inglise matemaatik ja füüsikateoreetik Sir Roger Penrose on seisukohal, et lisaks füüsilisele ja mentaalsele reaalsusele on olemas ka matemaatiline reaalsus.

Astrofüüsiku ja teaduskirjaniku Mario Livio sulest ongi ilmunud raamat „Kas Jumal on matemaatik?“ („Is God a Mathematician?”)

Üheks Jumala keeleks võiks pidada peenhäälestust, mille kohta võib öelda, et see on üks matemaatika keele murdeid. Siin pole tegemist mõne aasta taguse vaidlusega selle üle, kas Eesti ühiskond on juba sedavõrd valmis, et edaspidi piisab vaid peenhäälestusest.

Universumi tasemel peenhäälestus on see, et alates elementaarosakeste massist ja energiast, valguse kiirusest, Maa, Kuu, teiste planeetide ja Päikese proportsioonide ja vahemaadeni ning sealt edasi päikesesüsteemi asukohani Linnutee galaktikas, galaktika asukohani galaktikate superparves ning selle superparve asukohani universumis on kõik ülimalt täpselt paigas.

Nii täpselt, et kui mõnda väärtust muuta mõne protsendi või isegi promilli võrra, ei oleks elu Maal võimalik. Veelgi enam – olemas poleks meie peamist energiaallikat – Päikest ega ainetki, millest galaktikad tehtud on. Astrofüüsik Hugh Rossi sulest on sel teemal ilmunud raamat „Ebatõenäoline planeet“ („Improbable planet“).

Kosmilise mikrolaine taustakiirguse üks avastajatest, Nobeli füüsikapreemia laureaat Arno Penzias on öelnud, et Jumala eesmärgid ja kavatsused peegelduvad tema loomingus. („God I Believe in“, Joshua O. Haberman, lk 184).

Andmeid, mida teadlastel on õnnestunud universumi kohta saada, kas või sellest samast mikrolaine taustakiirgusest, on ta võrrelnud viie Moosese raamatu, psalmide ja Piibli kui tervikuga.

Ja veel üks keel, milles Jumal räägib.

On terve hulk teadlasi, kes on veendunud, et kõikide elusorganismide, sealhulgas inimese pärilikkuseaines sisalduv informatsioon on kirjutatud sarnaselt arvutiprogrammidele mingis programmeerimiskeeles. Bill Gates ütleb oma raamatus „Teel tulevikku“ („The road ahead“, lk 228), et DNA on nagu arvutiprogramm, kuid kaugelt kaugelt keerukam tarkvarast, mida inimene on suutnud luua.

Inimgenoomi projekti üks juhte, maailma tunnustatumaid geneetikuid Francis Collins on kirjutanud raamatu „Jumala keel“ („The language of God“), milles ta küsib, kas DNA pole mitte matemaatika kõrval üks neist keeltest, milles Jumal räägib.

Võitlevast ateistist evolutsioonibioloog Richard Dawkins tunnistab aga, et elusorganismi rakust võib leida looja ehk disaineri allkirja – see on ülikeerukas DNA molekul, Dawkinsi sõnul kodeeritud digitaalne informatsioon. Sedasama kinnitab oma raamatus „Signatuur rakus“ („Signature in the cell“) ka füüsik ja teadusfilosoof Stephen Meyer.

Paljud matemaatikud ning infoteoreetikud on seisukohal, et sellise ülimalt keeruka ja korrastatud informatsiooni iseenesliku tekkimise võimalus on meie universumi eluea jooksul absurdselt väike, sisuliselt võimatu.

Aga tuleme nüüd eesti keele juurde. Eesti keel on meist paljude emakeel ja ka Eesti riigikeel.

Carl Robert Jakobson pidas 6. oktoobril 1868 oma esimese isamaakõne, milles ta ütles: „Pääasi aga, kust ühe rahva vaimuharimise järge äratunnukse, on temal keel. Keel on ühe rahva harimise kandja, ja seepärast ka tema kauni korra ja priiuse sünnitaja, on tema kõige kallim pärandus. Keel on kes üht rahvast rahvaks teeb; ta varjab üht lõpmata väge ja pühaust oma sees. Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus.“

Esimese isamaakõne moto võttis Jakobson prohvet Miika raamatust: Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks.“

Nii nagu Jumala tarkus saab avalikuks tema loodus, mille kaudu Jumal meiega räägib, saab inimese tarkus avalikuks tema sõnade kaudu. Ja seetõttu ongi teinekord mõistlik mitte rääkida, sest ka rumalus saab avalikuks just sõnade kaudu. Kui mittetark inimene ei räägi, võib ta jätta üsnagi aruka mulje. Aga see mulje puruneb, kui ta suu avab.

Oma keele hoidmine ja harimine on erakordselt tähtsad tegevused, sest meie arusaamine maailmast ja kõigest sellest, mis meie ümber toimub, sõltub sellest, kui hästi me suudame seda keeleliselt kirjeldada.

Lugesin hiljuti raamatut, milles arutletakse kvantmaailmas toimuva üle. Ühe põhjusena, miks me sellest aru ei saa, on toodud see, et meil puuduvad keelelised vahendid selle kirjeldamiseks. Kui areneb keel, areneb ka teadus ning koos sellega meie võime maailma mõista ja kirjeldada.

Eesti keele teekond esimestest kirjalikest ülestähendustest kuni riigikeele ning kõrghariduse, teaduse ja kõige laiemas mõttes kultuurkeeleni võttis aega umbes 700 aastat.

Kui me seda teekonda vaatame, tekib tahtmatult mõte, et keegi meist kõrgem on olnud sellest huvitatud, et selle väikse rahvakillu keel „laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“

Algus oli kurjakuulutav, seda kinnitab esimene üles kirjutatud eestikeelne lause Henriku Liivimaa kroonikas 13. sajandi alguses: „Laula! Laula! Pappi .

 

Need sõnad on kirja pandud seoses preester Fredericki ja tema õpilase piinamise ja tapmisega saarlaste poolt.

 

Umbes samast ajast on pärit Taani hindamisraamat, kus on kirjas umbes 500 eestikeelset kohanime. Neist paljusid kohtame enam-vähem samal kujul ka praegu, näiteks Harku, Sõrve, Kostivere, Kukruse, Lüganuse, Kunda.

 

Kuid siit edasi näeme, et eesti keele arengu mootoriks on just kirik ja kristlikud tekstid.

 

16. sajandi algupoolelt on pärit Kullamaa käsikiri ning Wanradti ja Koelli katekismus. Need on religioossed palved ja tekstid, mis eesti keele arengu seisukohalt on hindamatud.

 

Heino Rannapi koostatud Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia andmetel asutas pastor Georg Müller 1597. aastal Rakveres kiriku juures kooli, kus õppetöö toimus eesti keeles. Aastal 1600 asutas ta sarnase kooli Tallinna Pühavaimu kiriku juures. Väärtuslikuks eesti keele allikaks on ka tema eestikeelsed jutlused 17. sajandi algusest (1600-1607).

 

17. sajand toob kaasa läbimurde eesti keele grammatika uurimises. Kolm kirikumeest: Kadrina pastor Heinrich Stahl, Kirblas, Harju-Madisel ja Kullamaal teeninud Heinrich Göseken ning mitmes Lõuna-Eesti paigas tegutsenud Johann Hornung koostavad vastavalt aastatel 1637, 1660 ja 1693 oma eesti keele grammatika.

 

Miks just kirikuõpetajad selle töö ette võtsid? Miks just nemad eesti keelega tegelesid? Esiteks on kirikuõpetajatel põhjalik keeleteaduslik ettevalmistus, nende arsenali kuulus lisaks saksa keelele kindlasti vähemalt ladina, kreeka ja heebrea keel. Teiseks on kohalik pastor see, kes peab igapäevaselt inimestega suhtlema, registreerima sünnid ja surmad ning andma nõu nii vaimulikes kui ka igapäeva küsimustes. Seega oli neil nii oskus kui ka vajadus eesti keelega tegelda.

 

On aeg, kui kool ja kirik käivad ühte sammu.

 

Laiemalt jõuab eesti keel haridusse Forseliuse seminari asutamisega 1684. aastal. Forseliuse koolmeistrite seminaris õppis umbes 160 poissi. Esimesed üksteist koolmeistrit alustasid tööd 1686. aastal Kambja, Kolga-Jaani, Laiuse, Nõo, Otepää, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Rõngu, Sangaste ja Tartu kihelkonnakirikute juures.

 

1688. aastal oli juba 50 rahvakooli, nende arv kasvas edaspidigi – põlisest maarahvast oli saanud raamaturahvas.

 

Eesti rahvakooli algust tähistab 1987. aastal Kambjas avatud memoriaal Hando Runneli sõnadega „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“. Memoriaali autoriks oli möödunud nädalal meie hulgast lahkunud skulptor Endel Taniloo.

 

18. sajand annab meile eestikeelse piibli, esimene eestikeelne tervikpiibel ilmus aastal 1739.

Piiblit ei saa pidada pelgalt usutekstiks, selle tõlkimine on mõjutanud sadade keelte arengut. Piiblitõlke mõju eesti kirjakeele ja eestikeelse terminoloogia arengule on tohutu.

Lisaks usuteemadele on piiblis käsitletud näiteks järgmised teemad: ajalugu, sõjandus, põllumajandus ja karjakasvatus ning tõuaretus, ehituskunst, toiduvalmistamise tehnoloogia, sanitaar-epidemioloogia teemad, tervislik toitumine ja tervishoid laiemalt, psühholoogia, poliitika ja riigivalitsemine, õigus, kirjandus ja kultuur, keeleõpe ja muulaste lõimumine, filosoofia, romantika ja intiimsuhted ja paljud teised teemad.

 

Olgu võrdluseks toodud piiblitõlgete ilmumisaeg teistes meile enam tuttavates keeltes.

Esimene ingliskeelne tervikpiibel jääb Gutenbergi eelsesse aega 14. sajandi keskele (John Wycliffe´i piibel), praeguseks on inglise keeles enam kui 450 erinevat piiblitõlget. Kirikuslaavi keelne tervikpiibel ilmus aastal 1499, vene rahvakeelne väljaanne aga alles 1876.

Martin Lutheri saksakeelne piibel ilmus 1534. aastal, kuid erinevaid saksakeelseid tõlkeid on teada ka Lutheri eelsest ajast. Soomekeelne tervikpiibel ilmus aastal 1642, lätikeelne aastal 1694 ja leedukeelne 1735.

 

19. sajandi alguses jõuab eesti keel ülikooli. 1803. aastal asub Tartu Ülikoolis tööle esimene eesti keele lektor Friedrich David Lenz. Küllap pole see kellelegi üllatuseks, et Lenz oli vaimulik, ta oli Tarvastu ja Tartu Jaani koguduse õpetaja ning Linnakonsistooriumi assessor.

20. sajandi algus toob esile ühe täiesti hullumeelse idee – idee iseseisvast Eesti riigist. Tõenäoliselt 1905. aastal kirjutas Juhan Liiv luuletuse „Kas näitad?”, milles on read:

Ja nõnda on lugu ka Eestis

ja nõnda on elu kiik:

ükskord – kui terve mõte –

ükskord on Eesti riik!

20. sajandi alguseks oli eesti keelest saanud küllaltki hästi uuritud ja õpetatud keel, millel oli potentsiaali juba rohkemaks, kui olla lihtsalt köögi- ja kodukeel. Olemas olid eeldused iseseisva riigi tekkimiseks.

Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril. 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilise akti „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ § 3 sätestas, et Eesti wabariigi riigikeeleks on Eesti keel.

Sama aasta lõpus, 1. detsembril 1919, kuulutas peaminister Jaan Tõnisson Tartu Ülikooli eestikeelseks.

Kui palju kordi on viimase 800 aasta vältel olnud võimalusi, et see keel kaob maailmakaardilt, kuid see on ikka veel alles.

Eesti keel on riigikeel, teaduskeel ja koolide ning ülikoolide õppekeel, see kuulub maailma 300 enamkõneldud keele ja viiekümne kõige arenenuma IT-keele hulka. Eesti keel on keel, milles sadades kirikutes ja kogudustes üle Eesti loetakse pühakirja, lauldakse ja palvetatakse.

Ma kaldun arvama, et Jumal saab eestikeelsetest palvetest aru ja kui see tema plaanidega kokku käib, siis ta ka vastab nendele, kas siis ühel või teisel viisil, nagu Iiobi raamatust lugesime.

Hiljuti tähistasime Uku Masingu 110. sünniaastapäeva. Noore õppejõuna pidas ta Tartu Ülikooli aastapäeval 1. detsembril 1933 jutluse (avaldatud ajakirjas Akadeemia nr 8, 1989).

Selles ütleb ta nii:

Jumal on andnud igale rahvale eluõiguse, igale rahvale kauplemiseks oma talendi. Ja kui me sellest ei hooli, siis me ei püsi. Ning mis me teeme siis, kui meilt suurel kohtupäeval nõutakse taga meie talenti. Meid ei vabanda, kui ütleme: minu kuld ei säranud nii, nagu sellel teisel ja ma kerjasin talt kaapeid, et rikastuda, ja need kadusid ära mu käest. See ei vabanda, sest meie kohus on olla sääl, kus oleme, ka siis, kui taevast sajaks tuld; olla, mis me oleme, ka siis, kui me tolmukübekestki poleks väärt“

Lubage mul lõpetada mõttega, et eesti keel on meile Jumala poolt antud talent. Ning meie ei tohi seda mitte ära peita või maha matta või häbeneda, vaid me peame sellega kauplema, et see kasvaks.

Tänan tähelepanu eest!

______________________________

Kõne peeti XVIII Eesti palvushommikusöögil riigikogu konverentsisaalis, Toompeal 4. detsembri hommikul aastal 2019.

Eile hommikul toimus Tartus üheksas Lõuna-Eesti palvushommikusöök, kus mõeldi saabunud aasta tähtpäevadele ja kutsuti üles hoidma teed mälu juurde puhtana, seisma vabaduse, mitte omavoli eest ning olema hoolikas öeldud sõnades. Selle aastase ürituse peakõneleja kirjanik Lehte Hainsalu pidas kõne teemal „Sõna. Sõna loomisvägi.“

Kirjanik Lehte Hainsalu märkis oma kõnes: „Meie kõik loome homset päeva täna mõeldud, öeldud ja kirjutatud sõna läbi. Kes mõtleb madalalt, loob madalust; kes räägib haigustest, elab haigustega; kes vihkab ja põlgab, kogeb viha ja põlgu. See, kes vaatab maailma armastavate silmadega, saab tunda universumi tingimusteta armastust.“

„Just ülesehitav Sõna jääb olemata meie tänase päeva käsikähmluses ja kukepoksis,“ ütles Hainsalu.

Palvushommikusöögi auesimees, Tartu linnapea Urmas Klaas ütles koosviibimise avasõnavõtus: „Sel aastal on meil mitmeid olulisi tähtpäevi nii Tartu linnas kui terve Eesti rahva jaoks. Nende mäletamise eest peame me ise hoolt kandma, see on meie vastutus hoida teed oma mälu juurde puhtana.”

Tartu Ülikooli matemaatikatudeng Mikael Raihhelgauz ütles oma sõnavõtus mõeldes Vabadussõtta läinud koolipoistele: „Tõeline vabadus ei ilmuta ennast siis, kui me valime midagi, mida hullult tahame teha. Vabadus ilmneb siis, kui me seisame keerulise valiku ees, kui õige tee on raske, ebameeldiv ja ohtlik, aga me teame, et me ei saa endast lugu pidada, kui me seda teed ei vali.“

Palvushommikusöök tõi Mileedi Lille- ja Interjöörikeskusesse kokku Lõuna-Eesti valdade ja linnade poliitika-, majandus-, haridus-, kultuuri- ja usuelu esindajad. Koosviibimise auesimees on Tartu linnapea Urmas Klaas. Hommikusööki juhtis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets. Tänu- ja eestpalvete osa juhtis Rooma Katoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse preester isa Miguel Angel Arata Rosenthal.

Muusikat tegi palvushommikusöögil rahvamuusikaansambel Triskele, koosseisus: Tarmo Tabas, Ergo-Hart Västrik, Heikki-Rein Veromann, Janno Mäe, Toivo Sõmer, kes esitasid Lõuna-Eestist pärit vaimulikku muusikat.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Koosviibimise eesmärk on tekitada dialoogi kogu Eestit puudutavates alusküsimustes nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond. Lisaks Tallinnas toimuvale Eesti palvushommikusöögile, leiab üritus aset veel mitmes Eesti linnas, suurim neist on jaanuari alguses aset leidev Lõuna-Eesti palvushommikusöök Tartus.

Lõuna-Eesti palvushommikusööki korraldab toimkond, kuhu kuuluvad Tartu linnapea Urmas Klaas, EELK piiskop Joel Luhamets, ettevõtja Väino Põllumäe, Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel ning Eesti palvushommikusöögi toimkonna koordinaator Triin Rait.

Lehed: [1] 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 > >>

RSS 2.0
Avaleht   Ajalugu   Uudised   Pildigalerii   Lingid   Kontakt   


+ | SiteX engine & design by InArmonia