Uudised / Teated

Peeter Võsu

 

Washington Hilton hotelli ballisaal oli 7. veebruaril varahommikust alates rahvuslikule palvushommikusöögile tulnud külalistest tulvil, kellest osa tuli mahutada kõrvalruumidesse, kuhu olid selleks suured ekraanid üles pandud. Hommikusöögi peakõnelejaks oli USA president Barack Obama ja muusikuks Andrea Bocelli. 

 

Kahetunnise üliturvatud ürituse raamesse mahtusid veel tervitussõnavõtud senaatoritelt: Jeff Sessions ja Mark Pryor ning kongressi liikmetelt: Louie Gohmert ja Janice Hahn. Piiblit lugesid senaatorid Charles E. Schumer ja Elizabeth Dole ning palved ütlesid admiral Jonathan Greenert ja siseminister Ken Salazar. Lõpupalve pidas Olümpiamängude kuldmedaliga autasustatud Gabrielle Douglas. Kogu üritus toimus hommikusöögilaudade ümber.

 

Pikema kõne pidas vahetult enne president Obama sõnumit tuntud neurokirurgia kliiniku direktor, dr. Benjamin E. Carson Baltimore-st. Oma kõnes luges ta tsitaadid piiblist, Õpetussõnadest 11:9, 12 ja 25, tuues välja harituse ja teadmiste olulisuse. „Meie valitsuse süsteem on kujundatud haritud inimestele,“ ütles ta. Dr. Carson tõi esile sõnavabaduse, kui ühe vaba ühiskonna alusprintsiipidest ning sellele lisanduva vajaduse kodanikuaktiivsuseks. „Seaduste tegemist ei saa jätta ainult juristide pärusmaaks,“ ütles ta. „Juristid õpivad seda, kuidas kaasusi võita, valimata selleks vahendeid. Meie peaksime õppima probleeme lahendama.“

 

Mitmed Dr. Carsoni väited tundusid väljakutsetena President Obama suhtes. Nende hulgas ka hoiatav võrdlus vana Rooma impeeriumiga. Oma kõnes meenutas ta, et Rooma riik antiikaja supervõimuna ei langenud sõjalise võimsuse puudumise tõttu vaid sisemise mädanemise tagajärjel, mis väljendus moraali languses ja vastutustundetus kulutamises. „USA  6.5 triljoniline defitsiit on ohumärgiks,“ ütles ta. Tema kõne oli terav ja nauditav, kuid tänu erakordsele oraatorivõimele ei väljunud ta hea tava ja maitse piiridest. Lõpetuseks tõi ta võrdluse kotkast, kes suudab lennata ainult tänu sellele, et tal on kaks tiiba, vasak tiib ja parem tiib. Ingliskeelses terminoloogias väljendas see eriti selgelt tema mõtet, et vaja on mõlemat poliitilise spektrumi poolt. 

 

President Barack Obama alustas oma kõnet tänuga tema pikaaegsele vaimulikule nõunikule, kes on talle igal hommikul saatnud piibli tsitaadi mediteerimiseks. Ta nimetas iga-aastast palvushommikusööki üheks oma olulistest prioriteetidest. Tsiteerides lõikusid Heebrea 11. peatükist piiblis, tõi ta välja usu olulisuse, millele on lubatud tasu Jumalalt. „Usku on vaja kultiveerida,“ ütles ta.

 

Oma eeskujudena tõi president Obama välja ajaloos tuntud president Lincolni ja Martin Luther Kingi, kelle piiblitel kätt hoides andis ta tänavu ametivande. Pikemalt peatus ta Marin Luther Kingi elu kõrghetkedel ja raskustel, millest ta läbi läks, võrdlusena oma presidendiameti väljakutsetega. „Otsin pidevalt vastust küsimusele, kuidas olla parem inimene, isa, abikaasa ja president,“ ütles ta. „Selleks on vaja palju alandlikkust. Kõige mõjuvõimsamad inimesed peavad olema kõige alandlikumad,“ tõdes president.

 

Poliitilistele oponentidele ütles president Obama, et ärgu nad pärast palvushommikusööki unustagu sel päeval väljendatud häid mõtteid ja palvet. „Piibel käsib meid armastada oma Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast,“ ütles ta. Tavapärase lõpulausena kõlas: „Jumal õnnistagu Ameerika Ühendriike.“

 

Laulja Andrea Bocelli palus pärast oma viimast laulu luba programmiväliselt öelda mõned sõnad, mis talle ka lubati. Ta väljendas oma hämmastust palvushommikusöögil osalevate poliitilisete suundade esindajate üksmeele üle, mis tema sõnul on Itaalias mõeldamatu. Ta lubas selle sõnumi viia ka Itaaliasse lootuses muuta oma kodumaal poliitikute omavahelist suhtumist.

 

Rahvuslik suursündmus on USA-s välja kasvanud ühe hommikusöögi piiridest mitmepäevaliseks konverentsiks. Osavõtjate hulgas on poliitikud, riigiteenistujad ja ühiskonna arvamusliidrid. USA Palvushommikusöök kestab 4 päeva kus lisaks rahvuslikule eliidile on osavõtjate hulgas ka hulgaliselt väliskülalisi. 

 

Hilton on ainsaks hotelliks Washingtonis, mis mahutab ballisaali laudade ümber 2800 inimest. Hilton ehitati paarikümne aasta eest seoses Palvushommikusöögi väljakasvamisega hotellist Mayflower. Ehitusel arvestati Palvushommikusöögi vajadustega.

 

Palvushommikusöökide traditsioon sai alguse 1953. aastal USA-s, kus seda algselt nimetati Presidendi palvushommikusöögiks. Tänaseks on nimi muutunud rahvuslikuks palvushommikusöögiks. USA palvushommikusöökide traditsiooni on üle võtnud ka mitmed Euroopa riigid ja Europarlament. 

 

Sellest on saanud kasvav liikumine poliitikute ja arvamusliidrite hulgas. Eestis on seda traditsiooni järgitud juba 11 aastat. Põhjuseks nii Eestis kui ka mujal maailmas on avalikus ruumis tegutsevate kristlike juhtide ühise identiteedi tunne ning vajadus ühiseks palveks ja osaduseks.